you’re acting like you’re on your own

Hei

Ei kirjuta siia just eriti aktiiiivselt enam, kuid vahel igavusest ju võib. Eile käisin Slide'l, mis oli Club Hollywoodis, ütleks et koht oli üsna hea, ja minuarust oli ka rahvast seekord rohkem kokku tulnud. Klassikaaslaste tantsu,-de'ga jäin väga rahule, teised osalejad olid ka head, aga oma klass siiski minu arvates kõige parem, arvestades eriti veel seda, et kava oli kõik ise välja mõeldud jne, mitte nagu mõnel ntks võitjal. Super õhtu oli.

Rääkisin kellegiga ilmselt hiljuti mingi lasteaiast vms, igaljuhul kõik see mis kunagi ammu mitu aastat tagasi olnud on, tundub minujaoks just kui eile olnud. Ei tunne, et oleks mingi ilgelt suur juba nüüd, kuigi jah põhikooli lõpp üsna ligidal. Ma ei salli seda, kui mulle ette heidetakse (no mitte küll otse, aga kuidagi kaudselt), et noh mis sinust nüüd saama hakkab jne ? Mis see puutub teistesse ? Nagu "need mõned, kes seda ette heidavad" hooliksid.

Tegelt läbi kõige halva, mis on elus olnud, on hea siiski mõelda, et mu elus on mõned üksikud inimesed, kes suudavad mind võtta sellisena nagu ma olen. Kes hoolivad, ja kuulavad mind ära ja vahel isegi saavad aru mu jutust, kes oskavad nõu anda, vahet pole millist, kes toetavad rasketel aegadel ja kes ei pööra mulle selga, kui olen mingi jamaga hakkama saanud. Mitte kunagi.
Kahju, et neid inimesi väheneb :(, kuid siiski on hea teada, et neid vähemalt on. :)

Kahjuks ei saa ma öelda,et need mälestused ei tähenda midagi minu jaoks.

i wonder

I always wonder, am I beautiful in anyone’s eyes? Am I their “perfect” girl? Do their hearts beat faster whenever I’m around them? Am I their inspiration? The girl they’ll look up to? Do they ever wish I was their girlfriend? Or maybe even their friend? The one they wish they had a second chance with? Or maybe even just one chance? The girl they think before they sleep? Or maybe I’m just another girl in their eyes. Nothing special at all.

haters gonna hate, let them

Igaõhtu üks ja sama mõte, et paneks kooliasjad valmis etc, et hommik oleks kergem, kuid ei jõua no, ja ei viitsi ka. Iseenesest koolis käimine on muutunud minujaoks positiivseks tegevuseks, jeeee. Peale kooli aga pmteliselt surmväsinud, ja ei tea isegi millestki. Olen oma eluga päris rahul tegelt. Vaadates mõnda, tean, et võib minna ka hullemini, kui mul. Ma ei tunne selle üle rõõmu, ma ei tunne kaastunnet, lihtsalt endal hakkab parem.

Paljud inimesed käivad viimasel ajal millegiga pinda. Lihtsate asjadega, enda olekuga ja mõne puhul ka sellega, et ta üldse niiöelda // siin just praegu //on.

Ilma üle ei kurda, ongi rohkem põhjust kuskil sooja teki all magada. :))

bb

Võiks jääda nagu "oma teema juurde". Keegi ei uju suvalt soojast veest jääkülma, lihtsalt selpõhjusel, et ta vajab vaheldust. Naljakas on vaadata sellist käitumist mingi pugeja poolt, kes igalpool räägib kui rõõmus ja õpihimuline ta on.

i hate fat&ugly people that try to act bitchy. like no, your fat.

Üle pika aja on seljataga selline nv, kus sai end välja puhata. Kell on 00.18, mis pole iseenesest palju, kuid kuna homme on koolipäev siis ma ei kujuta ette kuidas ma hommikul end üles peksan. Pole seda varem blogis maininud, aga tuli tahtmine öelda, et ... See uus kool on niii fcking awesome, mitte vaid kool vaid inimesed, kes selle kooliga kaasa tulid. Kool polegi nii masendav enam ja hinded isegi paremaks läinud. Mõnele see ei meeldi, ja tõesti...oma probleem kõik nii superlux hetkel. Sain nii toreda komplimendi oma klassiõelt (kes on venelane), et mu venekeelsed solvangud on täiesti aktsendivabad. Midagi on sellest külge ka jäänud, aga eks see rahvus on ise süüdi miks just solvangud.

Mingid linnud nahistavad rõdul, millest ma totaalselt ära ehmtasin lähen nüüd ilmselt magama, bb.

10&10&10

Otsustasin uue blogi teha, kuna vana blogi oli liigapalju mõtetut juttu täis, eelkõige mingeid Greetheli palverännakuid ja samuti ka selliseid teemasid mis on üsna naeruväärsed nüüd lugedes. No see ei tähenda(ma ei luba), et siia "uude" blogisse midagi paremat tulema hakkaks, kuid proovida ju võib ?
Blogi nimi on tavaline, kuigi algul tuli mõte teha mariliisuhobustega95.blogspot.com vms, kuid kuna ma ei tahaks kedagi solvata (kuid ma vist tegin seda juba), siis jätsin selle tegemata. Ma kahtlen, et mõni võhivõõras, kes mind üldse ei tea seda blogi lugema hakkaks, seega ei näe ma oma iseloomustusel siin esimises postis mõtet ja pealegi ei saaks ma seda ka teha, kuna minu arvates peaks inimest ise tundma õppima, mitte mingi jutu järgi mis ta enda poolt kirjutatud, eelarvamustest või mingitest teiste nn "jutukestest,klatšimistest" võtta.

Tänasest siis niipalju, et hommik möödus suht magades ja tv'd vaadates, samuti ka lõuna. Hiljem mõtlesin tuba koristada veidi, kuid see ei õnnestund mul just eriti hästi. Õhtupoole läksin G-ga linna ja sõna otseses mõttes NAERSIN END SURNUKS. Terve järgmine nädal on täis kontrolltöid ja veerand hakkab lõppema. Kõik see on nii kiirelt läinud.