Igaõhtu üks ja sama mõte, et paneks kooliasjad valmis etc, et hommik oleks kergem, kuid ei jõua no, ja ei viitsi ka. Iseenesest koolis käimine on muutunud minujaoks positiivseks tegevuseks, jeeee. Peale kooli aga pmteliselt surmväsinud, ja ei tea isegi millestki. Olen oma eluga päris rahul tegelt. Vaadates mõnda, tean, et võib minna ka hullemini, kui mul. Ma ei tunne selle üle rõõmu, ma ei tunne kaastunnet, lihtsalt endal hakkab parem.
Paljud inimesed käivad viimasel ajal millegiga pinda. Lihtsate asjadega, enda olekuga ja mõne puhul ka sellega, et ta üldse niiöelda // siin just praegu //on.
Ilma üle ei kurda, ongi rohkem põhjust kuskil sooja teki all magada. :))
bb
Võiks jääda nagu "oma teema juurde". Keegi ei uju suvalt soojast veest jääkülma, lihtsalt selpõhjusel, et ta vajab vaheldust. Naljakas on vaadata sellist käitumist mingi pugeja poolt, kes igalpool räägib kui rõõmus ja õpihimuline ta on.
No comments:
Post a Comment