Ma ei tea mida blogisse kirjutada enam, tavaliselt elan siin oma õnnetunnet või viha välja, ja praegu ma ei teagi :D, vaheaeg algab kohekohe, mul 0 plaani selleks, kuid ma usun, et need plaanid tekivad kergesti kui aeg käes. Kuna Greethel oli vahepeal haige, siis ma surin igavusse. Ma tõesti kartsin vahepeal juba, et meie suhtlemine jääb väga vaikseks, seetõttu, et enam samas koolis ei käi, kuid siis käisime üks nv jälle kuskil koos ja siis sain selgeks, et siuke sõprus kergesti läbi ei saa ja ma olen väga uhke, et mul selline sõbranna on. Panin tähele ka, et ma ei kirjutagi siia blogisse midagi erilist väga, 50 % Greethelist ja 50 % veits oma ülejäänud elust, aga ju siis nii ongi.  :)